Kooli ajalugu


Kolga-Jaani Kool kuulub kümne esimese eestikeelse kooli hulka, mis asutati B. G. Forseliuse poolt 1686. aastal. Köstrikoolina toimis õppeasutus kuni 1858. aastani, mil see muutus kihelkonnakooliks.

Kolga-Jaani piirkonnas on ajalooliselt toimetanud ka mitmeid teisi koole, mis on andnud panuse tänase Kolga-Jaani Kooli kujunemisse:

1725 Päovere köstrikool, 1828 Odiste kool, 1832 Vissuvere kool, 1837 Lätkalu kool, 1844 Oorgu kool, 1845 Kassiküla  (hiljem Siruli) kool, 1867 Oiu kool, 1848 Lalsi kihelkonnakool, 1853 Kaavere abikool ja 1882. a Leie kool.

Seoses Päovere maade mõisastamisega 1738. aastal (loodi Päovere karjamõis) ehitati Päovere koolile uued ruumid Kolga-Jaani kiriku vahetusse lähedusse: kirikumõisa küüni juurde praeguse Reimani tänava äärde. XIX sajandi lõpus (1887. aastal) valmis Kolga-Jaani vana koolimaja lähedale uus kahekorruseline koolimaja, milles toimus õppetöö kuni 1951. aastani. Siis kolis kool endisesse vallamajja, kus tegutses 1965. aastani, mil sai valmis praegune koolimaja. Ka see koolimaja on saanud mitmeid juurdeehitisi: 1972 valmis kooli internaadihoone koos söökla ja katlamajaga, 1987. aastal kooli staadion, 1990. aastal alustati kooli võimla ehitamist (avati 1996), 1999. aastal ühendati kaks koolihoonet vahekoridoriga.

Koolimaja mõlemad hooned renoveeriti 2004 - 2005 aastatel ning 2019. aastal liideti Kolga-Jaani Põhikool ja Spordihoone üheks asutuseks. Aasta hiljem liideti Kolga-Jaani Põhikool ja Kolga-Jaani Lasteaed üheks asutuseks nimega Kolga-Jaani Kool.

Kolga-Jaani Kool on lasteaed-põhikool, kus tegutseb kaks lasteaiarühma (alates 2022. a sügisest kolm rühma) ning õppetööd viiakse läbi kogu põhihariduse osas. Hetkel on koolis 36 lasteaia last ning 63 õpilast. Kooli kaasaegne sisustus ning asukoht looduskaunis kohas võimaldab mitmekülgselt tegeleda spordiga ning avastada looduse saladusi tihti kooli territooriumilt väljumata.

Kõige väiksematele (lasteaed) on kujunemas väga moodne naksitrallide temaatikaga keskkond, kus põimuvad roheline maailmavaade, väga head mängu- ja õpitingimused (ujula, puutetundlikud tahvlid, liikluslinnak jne) ning vilunud õpetajad unikaalseks mustriks, mis toetab ja suunab igati laste kujunemist.

Kolga-Jaani Kool kuulub kümne esimese eestikeelse kooli hulka, mis asutati B. G. Forseliuse poolt 1686. aastal. Köstrikoolina toimis õppeasutus kuni 1858. aastani, mil see muutus kihelkonnakooliks.

Kolga-Jaani piirkonnas on ajalooliselt toimetanud ka mitmeid teisi koole, mis on andnud panuse tänase Kolga-Jaani Kooli kujunemisse:

1725 Päovere köstrikool, 1828 Odiste kool, 1832 Vissuvere kool, 1837 Lätkalu kool, 1844 Oorgu kool, 1845 Kassiküla  (hiljem Siruli) kool, 1867 Oiu kool, 1848 Lalsi kihelkonnakool, 1853 Kaavere abikool ja 1882. a Leie kool.

Seoses Päovere maade mõisastamisega 1738. aastal (loodi Päovere karjamõis) ehitati Päovere koolile uued ruumid Kolga-Jaani kiriku vahetusse lähedusse: kirikumõisa küüni juurde praeguse Reimani tänava äärde. XIX sajandi lõpus (1887. aastal) valmis Kolga-Jaani vana koolimaja lähedale uus kahekorruseline koolimaja, milles toimus õppetöö kuni 1951. aastani. Siis kolis kool endisesse vallamajja, kus tegutses 1965. aastani, mil sai valmis praegune koolimaja. Ka see koolimaja on saanud mitmeid juurdeehitisi: 1972 valmis kooli internaadihoone koos söökla ja katlamajaga, 1987. aastal kooli staadion, 1990. aastal alustati kooli võimla ehitamist (avati 1996), 1999. aastal ühendati kaks koolihoonet vahekoridoriga.

Koolimaja mõlemad hooned renoveeriti 2004 - 2005 aastatel ning 2019. aastal liideti Kolga-Jaani Põhikool ja Spordihoone üheks asutuseks. Aasta hiljem liideti Kolga-Jaani Põhikool ja Kolga-Jaani Lasteaed üheks asutuseks nimega Kolga-Jaani Kool.

Kolga-Jaani Kool on lasteaed-põhikool, kus tegutseb kaks lasteaiarühma (alates 2022. a sügisest kolm rühma) ning õppetööd viiakse läbi kogu põhihariduse osas. Hetkel on koolis 36 lasteaia last ning 63 õpilast. Kooli kaasaegne sisustus ning asukoht looduskaunis kohas võimaldab mitmekülgselt tegeleda spordiga ning avastada looduse saladusi tihti kooli territooriumilt väljumata.

Kõige väiksematele (lasteaed) on kujunemas väga moodne naksitrallide temaatikaga keskkond, kus põimuvad roheline maailmavaade, väga head mängu- ja õpitingimused (ujula, puutetundlikud tahvlid, liikluslinnak jne) ning vilunud õpetajad unikaalseks mustriks, mis toetab ja suunab igati laste kujunemist.